EST | ENG

 

 

Tsiistre kool

Koolitegevus sai Tsiistres alguse 1857. aastal, kui Vastseliina mõis andis ühe talu heinaküüni esimeseks koolimajaks. See asus ühtede meenutuste järgi praegu seisvate endiste koolihoone, meierei ja sidejaoskonna vahelise platsi keskel, teiste mälestuste järgi praegu seisva koolihoone ja Villapaiu lombi vahelisel Kanasaare künkal. 1867. aastal müüdi heinaküün Rogosi vallale ja ehitati koolihoone vana osa; 1902. aastal valmis uus klassiruumide osa.

Juba 1890. aastal olevat Tsiistre koolil olnud orel ja just see, mille tuntud orelimeistrid Kriisad esimesena valmistasid. Uus orel, mis 1924. aastal samuti Kriisadelt osteti, lõhuti 1944. aastal sõjamöllus. Tsiistre kooliga seoses toimus siin ka aktiivne muusikaline tegevus – tegutsesid Tsiistrenuka laulukoor ning keel- ja puhkpilliorkester, ise valmistati viiuleid, lõõtspille ja kontrabasse.

1936. aastal otsustati ehitada päris uus koolimaja, kuid selle ehitamine lükkus aasta-aastalt edasi ja alanud Teine maailmasõda tõmbas nendele kavatsustele lõplikult kriipsu peale.

1920. aastal sai kool nelja, 1930. aastal kuue-, 1945. aastal 7- ja 1960. aastak 8-klassiliseks. 1970. aastal aga lõppesid siin laste kilkamised ja õppimine. 113 aasta jooksul õpetasid siin lugemist, rehkendamist, jumalasse uskumist, tantsimist (algul salaja), laulmist, isamaalaseks olemist, saksa ja vene keelest arusaamist, masinatega maatööde tegemist ja palju muud. Siin tegid õpetajatööd teadaolevalt 55 inimest, neist Kristjan Seim üle 40 aasta. 1995. aastal, kui Kristjan Seimi sünnist sai 100 aastat, tulid kokku endised õpetajad ja õpilased ning jätsid vana koolimaja ette kahest poolest koosneva mälestuskivi, mis kujutab koolisule otsa. Mälestuskivi autor on Võru arhitekt Tõnu Laos.