EST | ENG

 

 

Ajalugu

KUI MAA NIND JÄRVED SAID VALMIKS NING INIMESED KOHALE JÕUDSID

Tsiistrenuka maastik sai alguse 13 tuhande aasta eest, kui viimase mandrijää kamakad ja sulaveed kandsid kuni mitmekümne meetri paksuse savi-liiva-kruusa-kivise kihi varemsettinud lubja- ning liivakivisele maakoorikule. Hulgaliselt jäi seisma veesilmi, millest madalamad hakkasid taimestiku tulekuga soodeks kasvama. Üks järv oli üpris suur ja kääruline ning sellest jäid tänapäevaks järgi Kisõ-, Luik-, Pahi-, Ant-, Kurg-, Vuuh-, Sõdaluse, Kõrb-, Mägialusõ, Immaku, Saar- ja Pulli järv. Kui ojasid pidi olid järvedesse ujunud kalad, künklikku maad pidi metsadesse rännanud loomad ja pilvede alt põõsastesse lennanud linnud, tulid järvede äärde ka inimesed. Seni teadaolevalt on selle maanuka vanimateks inimtegevuse jälgedeks kaheksa kuuetuhande aasta vanust tulekivikildu. Need leiti kivikalmest, mis asub praegusest Tsiistre külakeskusest Vastseliina poole viiva tee ääres ja umbes paarsada meetrit Mära järvest ida pool. Eks olnud need jäljejätjad idast Läänemere-veteni jõudnud soome-ugri korilushõimud. Aastasadade jooksul mõjutasid neid nii naabrid kui lähemad-kaugemad vallutajad. Nad rajasid oma talud, elasid üle kolhoosi-sovhoosiaja... täna on siinsetest tegemistest laiemalt tuntud Nopri talumeierei ja Siberi talu.

KUI SAKSLASED TULID, SAID NAABRITEKS SETOD JA LÄTLASED

Paar tuhat aastat tagasi nimetas Rooma rändur Tacitus Läänemere idakalda elanikke aestideks ja sai nii eestlastele nimeandjaks. Suure rahvasterändamine ajal mõnisada aastat hiljem tallati ka läbi Tsiistrenuka kauba- ja sõjatee. Selle tee ääres said kokku kaks kultuuri: läänelikule kivikalmele lisandusid ida poolt kääpad. Aastast 862 pärineva üriku järgi rajasid Peipsi-Pihkva järve ja Velikaja jõe taha jõudnud skandinaavlastest viikingid Irboska kindluse, Tsiistrenuka suhtes lähima. Nuka põhjaservas oli oma rahva kaitseks Luhte maalinnus. Samal ajal olid slaavi hõimud Kesk-Euroopast itta Vene vürstiriikidesse jõudnud ja 1030. aastal vallutaski Kiievi-Vene vürst Jaroslav Tark Tartu, nimetades selle Jurjeviks. Et Adsele maakonnas ja selle loodeservas Tsiistrenukas oldi juba mitu sajandit maaviljelusega tegeldud ning jõukamateks saadud, käisid venelased seal tihti röövimas. Aastatel 1178–1180 toimunud röövkäik maakonnakeskuse Aluliina (Alūksne) lähistele on nimetatud Vene kroonikates sõjakäiguks Otšela tšuudide vastu (Tšudskoje ehk Peipsi järve järgi). Et balti hõimudesse kuulunud latgalid olid slaavlastele-venelastele jalgu jäänud, pidid nad põhja suunas Adsele poole nihkuma. Ka osa soome-ugrilastest liivlasi jäi 1201. aastal Riia linna asutanud sakslastele ette ja oli sunnitud Adsele naabrusse liikuma. Nii kujunesid latgalitest, liivlastest ja eestlastest aegapidi Adsele maakonna ning seega ka Tsiistrenuka lõunanaabrid lätlased. Soome-ugrilastest, kes jäid Saksa ordumeistrite ja piiskoppide ehitatud Neuhauseni (Vastseliina) ning Marienburgi (Alūksne) piirikindlusest ida poole, said sajandite vältel Tsiistrenuka idanaabrid setod.

PÄRISTALUDEST UUSI TEGIJAID OOTAVATE TALUKOHTADENI

Kas oli Saksa, Poola, Rootsi või Vene võim, ikka kuulus Tsiistrenukk Vastseliina mõisa alla. Tsiistres jagati koolitarkust 1857–1970. aastatel ja rahva haritus viis 1876. aastal mõisalt 29 talu päriseksostmisele. Talude eest tasuti mõisnikule osamakse kuni Esimese maailmasõjani ja alles siis algas ühtedel päristalude aeg, teised aga jäid popsideks ja kolmandad kadusid laia maailma. Hürsi külas elanud Mihkel Kommer sai oma talus valmis tuuleveski ja tahtis ka linna ehitada. Samas külas ilma teinud Karl Taaber treis hulgaliselt vokke ja 13 last. Põnni küla mehe Peeter Udrase isa Peeter oli pannud mõisahärra Tsiistre nukka karjamõisa tegemisest loobuma. Kärinässe talu ostnud Jaan Nagel ja Tsiistre küla mehe Mihkel Hummali poeg Peeter ehitasid Tsiistresse kauplused… Nõukogude võim tegi taludest kolm kolhoosi – Metsa, Tsiistre ja Darwini-nimelise, ning liitis need lõpuks Misso sovhoosi Tsiistre osakonnaks. Eesti taasiseseisvumisega mõõdeti maad taas pärisomanikele uuteks taludeks. Põnni külas elanud Mihkel Niilo pojapojapojapoeg Tiit rajas Nopri talu ja talumeierei ning Peeter Umbleja pojapojapoeg Arvi pani aluse seakasvatustalule. Ülejäänud talukohtadel toimitakse tagasihoidlikumalt või oodatakse uusi tegijaid. Edaspidi jäi Tsiistrenuka kogukond küll oluliselt väiksemaks, sest savi-liiva-kruusa-kivine maa ei suutnud vanaviisi enam nii paljude tänapäevaseid vajadusi rahuldada. Viimase paarikümne aastaga on kogukond jäänud aga nooremaks:

Aasta

1922

1990

2007

Elanikke

337

95

86

Keskmine vanus aastates

30

54

49