EST | ENG

 

 

Seljandikud, Piksteperä ja teised mäed

Tsiistrenuka kolme vetevoolu vahele jääb kaks seljandikku. Läänepoolset mööda on tallatud sisse teed, mis algavad Pari külast ja kulgevad läbi Kääbaspalo, Savioja, Kärinä ja Põdramõtsa kuni Misso alevikuni välja. Teine idapoolne seljandik on saanud sobivaks teedele Luhte ja Kõo külast läbi Tsiistre, Hürsi, Põnni, Kaatsorakunna ja samuti Misso alevikuni.

Seljandikest esimese juurde kuulub maaliline kahetipuline Piksteperämägi (197,8 m). Nimest tulenevalt pole võimatu selle mäe seotus uskumistega nii muinasajal kui hilisemate sõdade või rahuliku elu aastatel. Läti Henrik on korduvalt maininud eestlaste jumalat Tarapitat ja teisedki on eestlaste endi suust üles kirjutanud uskumusi piksest kui Jumala abimehest. Veidi enam kui sajandi eest aga olevat Pikne – eesti rahvausundis äikest ja vihma käsutav ning viljakust andev haldjas – süüdanud väikese majakese, mis asunud selle mäe nõlval, ja andnud nii mäele Piksteperä nime. Aastakümneid ja nüüdsetel aastatelgi on siin süüdatatud jaanituli ja võibolla väljendatatud, nagu esivanemate ajalgi, taas usku viljakasvu soodustava vihma andjasse Piksesse. Nüüd on siin väike laululava ja Pikne küllap jälgimas maaharijate, loomakasvatajate, matkajate ja muidukäijate käitumist, neid päiksesoojalt paitades, vihmaga üle kallates ja vajaduse korral kurjalt kärgatades.

Teise seljandiku juurde kuuluvad kõik üle 200 meetri ulatuvad Tsiistrenuka punktid: neli Korgemäe tippu (215,2; 214,2; 208,4; 204,4), Tuuleveskimägi (208,9), Lubjaahomägi (207,6), Palomägi (203,9) ning Kõivamägi (200,3 m). Lähemate järvede veepinnast on need tipud ümmarguselt 20 m võrra kõrgemal. Vaatamisväärsuseks on ka järsuseinalised künkad Kaatsorakunnas, mis tõusevad otse soost kuni 10 meetri kõrgusele.

Sedamoodi on Tsiistrenukk midagi vahepealset, so mitte enam päris mägine Haanjamaa ega ka mitte Misso tasanõ.