EST | ENG

 

 

Vetevaotus, järved ja sood

Kui Tsiistrenuka idapiiril voolab Pedetsi jõgi ja lääneservas vingerdab Kuura jõgi, siis keskel on nirisemas vesi Luhte küla järvedest ja Mära järvest läbi Villapaiu lombi Vetevaotusse. Tavaliselt tähelepandamatu Vetevaotus muutub kevadiste suurvete ja harva ka suviste-sügiseste paduvihmade järel sedavõrd järveks, et rahvamälu järgi on vesi vahel madalamaid kohti mööda otse Kisõjärve voolanud. Tavaliselt kaob suurvesi sinna maa-aluseid käike mööda mõne nädalaga. Kord kukkunud ühel naisel pesupink Vetevaotuse järsult kaldalt alla, vesi neelanud selle endasse ja mõne päeva ujunud Kisõjärves taas välja. Teadlastest järveuurijad on täheldanud ka Pahijärves põhjaallikaid, kuid pesupinke polevat sealtkaudu Pedetsi jõe poole ujumas nähtud.  

Aastatuhandeid tagasi moodustasid praegused Kisõjärv, Pahijärv, Sõdaalune, Luikjärv, Kõrbjärv, Mägialunõ ja Vuuhjärv koos Misso aleviku lähistel asuvate Pulli, Saar- ning Immaku järvega ühe suure ja sopilise järve. Seda kunagist suurt järve meenutab ehk kõige paremini praegune Pahijärv. Hiljutise kinnikasvamise näiteks on Kasunujärve soo Pulli järvest algava ja Saarjärvest Pedetsi poole voolava Pulli oja juures. Alles poole sajandi eest tunti seda Kaatsora järvena. Võimalik, et viiekümne aasta pärast on ka Kisõjärve loodenurk ja kogu kaguosa kinni kasvanud. Kui Missomaal tervikuna moodustavad sood umbes veerandi kogu pinnast, siis Tsiistrenukas aga kolmandiku ehk pea 900 hektarit. Suurimaks on Selsisuu: Tsiistrenuka piirides on pindala umbes 200 ha ja turbakihi maht 3 miljonit m³.

Tsiistrenukk on seega vesine ala ja voolavad veed annavad sellest Pedetsi-Daugava ning Kuura-Gauja kaudu suurele merelegi teada. Järvede all on ligi 5% Tsiistrenuka pindalast ehk 124 ha ja on jätkuvalt rõõmustamas kõiki, kes neid metsade keskel üles leiavad, ja seni, kuni pole veel soodeks kinni kasvanud.