EST | ENG

 

 

Tsiistrenuka loodus

Tsiistrenuka maastik pandi paika viimase mandrijää ja selle sulavete poolt Haanja kõrgustiku kagunõlval. Maakooriku pealmist lubja- ja liivakivikihti jäi siin katma kuni 100 m paksune moreenikiht (savi, liiva, kruusa ja kivide segu). Kui 1960. aastate algul siinmail naftat otsiti, olevat 54 m sügavuselt palmipuu tükke välja tulnud. Kas puurijad ikka ära tundsid, et see palmipuu oli, ja kas see palmipuu võis siia eelmiste jääaegade vaheperioodil sattuda, on omaette küsimus.

Tsiistrenukk sai eraldatud naaberaladest järvede, jõgede-ojade ning soodega. Põhjas said ritta vasakult paremale Mikusuu, Mära Järvesuu, Märä järv, Kändrasuu, Pari oja (Ikuoja), Vinnora järv (6,4 ha), Kerigumäe Järvesuu, Külimitu järv, Pedeja järv (4,5 ha) ja Kerigumäe järv (61,4 ha). Idas sai Kerigumäe järvest lõuna poole voolama Pedetsi (Pedejä) jõgi ning sellesse vett andma Antjärv ja Kurgjärv Nakrikunnu soos; Kisõjärv (48,9 ha), Pahijärv (10,0 ha, Sõdaalune (8,5 ha), Luikjärv (3,5 ha), Kõrbjärv (3,7 ha), Mägialunõ (1,7 ha) )ja Vuuhjärv (1,6 ha) Kaatsorakunna soos ning Viisjärv, Pältre järv, Tika järv, Mikeli järv ja Väiku-Mikeli järv Tikakunnus. Lõunasse tekkisid Suujärv (12,6 ha) ja Väike Suujärv (0,7 ha) Selsisoos ning Palojärv (11,7 ha) Kuura jõel. Läänepiiriks kujunes Kuura jõgi koos Väikese Selsi soo, Rinnakolga soo, Preeksa Järvesuu ja Preeksa järvega, millesse hakkasid Vahtsõkivi oja kaudu voolama omakorda Uuri järve kogunevad veed.

Nii on Tsiistrenukk kohas, mida järvede, jõgede-ojade ning soode taga piiravad põhjast-läänest (või loodest) Haanja kõrgustiku rahutu kagunõlv, lõunast Missomaa tasatsed ja idast Luhamaa kõrgustik.